Miks nad moodustatakse
Me kõik teame, et kortsud on märgid, mis ilmuvad nahale ja muutuvad vanuse edenedes ilmsemaks. Need on tõelised, enam-vähem sügavad vaod, mis hakkavad tekkima umbes kahekümne viie aastaselt ja muutuvad siis järk-järgult selgemaks. Tõepoolest, pärast arendamise lõppu hakkab kogu meie keha vananema ja nahk pole erand. Epidermise tasandil põhjustab vananemisprotsess rakkude aktiivsuse vähenemist, mis on tingitud rakkude kahjustusest ja surmast ning olemasolevate vähenenud jõudlusest.Järk-järgult vähendavad rakud kollageeni ja elastiini, nahale tuge, vastupidavust ja toonust pakkuvate valkude sünteesi, vähendavad rasu ja ka teiste naha ilu jaoks oluliste ühendite, näiteks hüaluroonhappe tootmist. Tulemuseks on see, et nahk näib üha vähem toonuses ja elastsem, rohkem dehüdreeritud, õhuke ja märgatav mitte ainult näol, vaid kogu kehal. Kortsud hakkavad tekkima umbes kolmekümnenda eluaasta paiku ja näo osas on neid märgata sagedamini lihaste kokkutõmbumise piirkondades: räägime klassikalistest silmade ümber tekkivatest miimikajoontest (varesed ja pisarajooned), otsmikul (otsa- ja glabellaarsed jooned) ja huulte piirkonnas (nasogeensed jooned, nukujooned ja vöötkood).
Esimestel aastatel on need kortsud dünaamilised, seetõttu on need märgatavad ainult teatud lihaste kokkutõmbumisel. Aja jooksul, tavaliselt alates neljakümnendast eluaastast, muutuvad kortsud staatiliseks ja jäävad ilmseks isegi lihaste kokkutõmbumise puudumisel.Veelgi enam, vanuse kasvades lisanduvad raskusjõust ja rasvkoe kadumisest tekkinud ilmekortsud, mis ilmselgelt ei puuduta ainult näonahka, vaid kogu nahaelundit tervikuna. Isegi kui, nagu nägime, on kortsude teke füsioloogiline, on võimalik nende tekkimist edasi lükata ning hoida noort ja toonuses nahka kauem.
Mida teha
Kortsude tekke vältimiseks saab sekkuda mitmel viisil. Esiteks on alati oluline tervislik ja tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab rikkalikult puu- ja köögivilju, aga ka täisteratooteid ja taimseid valke. Miks on dieet kortsude ennetamiseks oluline? Sest mõned toiduained, eriti taimset päritolu, annavad mineraalaineid, vitamiine, antioksüdante, mis on vajalikud rakkude ainevahetusprotsesside jaoks ja vabade radikaalide toime vastu. Vabad radikaalid on ebastabiilsed molekulid, millel on paardumata elektronid; stabiilsuse suurendamiseks lahutavad nad elektronid lähedalasuvatest molekulidest, muutes need omakorda ebastabiilseks.See põhjustab ahelreaktsiooni, mis aja jooksul kahjustab keharakke, sealhulgas naha rakke. Vananemisvastane strateegia on seega võimaluse korral vältida harjumusi, mis põhjustavad vabade radikaalide arvu suurenemist, nagu sigaretisuits, alkohoolsete jookide tarbimine ja liigne kokkupuude päikesevalgusega. Kuna paljudel juhtudel ei ole võimalik kõrvaldada vabu radikaale tekitavaid väliseid allikaid, on antioksüdantide molekulide rikka dieedi järgimine suureks abiks, et end nende toime eest kaitsta. Füüsiline koormus on oluline ka kortsude vastu, sest liikumine soodustab vere- ja lümfiringet, tänu millele saavad keharakud kätte hapnikku ja toitaineid, mis tulevad toidust ning puhastatakse jääkainetest. Füüsilisest tegevusest rääkides, siis kortsude ja näonaha toonuse kaotuse vastu võitlemiseks on olemas ka spetsiaalsed näoharjutused, näiteks näovõimlemine või näojooga.Need on lihtsad harjutused, mis aitavad võidelda vananemisilmingute vastu, kui neid järjepidev alt mitu korda nädalas teha. Lõpuks võite kortsude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks tegutseda ka väljastpoolt, niisutades nahka ja varustades seda antioksüdantidega.
Looduslikud abinõud
Looduslikud abinõud, mis aitavad ennetada ja minimeerida kortse, on need, mis hoiavad nahka hüdreeritud ja annavad antioksüdante. Pehme, toonuse ja hüdreeritud naha saamiseks on parimad looduslikud abinõud taimsed rasvad nagu avokaadoõli, argaaniaõli, kibuvitsaõli või sheavõi. Näo- ja kehanahale kantud taimeõlid ja võid aitavad säilitada vett ja takistavad selle aurustumist, hoides ära naha dehüdratsiooni ja muutes selle vähem altid kortsude tekkeks. Isegi olemasolevad kortsud võivad tänu taimeõlide pealekandmisele nende pehmendavale ja kaudselt niisutavale toimele vähem nähtavaks muuta.Paljud inimesed aga ei talu puhaste õlide kasutamist nahal, eriti näol: sel juhul on parem valida looduskosmeetika, mis lisaks õlile sisaldab ka osa vett ehk emulsioonkreem. Näo- või kehakreemi vesine osa võib koosneda ka tuntud kortsudevastasest vahendist aloe vera geelist või vananemisvastastest vesiekstraktidest nagu rohelise tee ekstrakt või ehhiaatsia. Kortsudevastane kreem peaks sisaldama ka antioksüdante, mis aitavad paikselt peatada vabade radikaalide kahjulikku toimet. Looduslikud kortsudevastased vahendid on näiteks E-vitamiin, C-vitamiin, taimedest ekstraheeritud flavonoidid, viinamarjade nahast saadud resveratrool.