äkitselt nutt
Nutt on kindlasti universaalne kogemus ja kõigil inimestel juhtub mõnes olukorras vähem alt paar pisarat poetama. Mõned meist nutavad väga vähe, teised kindlasti rohkem, teistel võivad tekkida tõelised nutukriisid, võib-olla ilma nähtava põhjuseta ja välistest sündmustest lahutatuna. Sellistel juhtudel võib nutt ootamatult puhkeda ja olla kontrollimatu; peale selle, et sa ei mõista põhjust, miks sa nutad, ei saa sa isegi peatuda. Need nutukriisid võivad vallandada peaaegu ootamatult ja ootamatult või pärast ärevuse, ahastuse, klombi tekkimist maos või kurgus.Üldjuhul on tegemist nutmisega, mille käigus voolab ohtr alt pisaraid, mida saadavad ka nutt, oigamine ja ilmselgelt sügava kurbuse tunne.
Võimalikud põhjused
Nutt on nähtus, mida, olgugi lai alt levinud, pole veel täielikult mõistetud, nagu pole teada, miks mõned inimesed nutavad vähem ja teised kergesti. Nutt on sageli väljalaskeklapp, mis aitab pingeid vabastada ja pärast nutukriisi tunned end paremini. Võite nutta üksi, kuid nutt võib olla ka vahend, mille abil saate oma emotsionaalsest seisundist teistele teada anda ja oma tundeid ümbritsevatele inimestele näidata. Pole juhus, et me peaaegu ei nuta inimeste ees, kellega meil pole intiimsust või kes ei tunne end mugav alt oma emotsioone avalikult välja näidata.
Inimesed nutavad keskmiselt üks kuni kümme korda kuus: täiskasvanud mehed asuvad elama umbes kaks korda kuus, täiskasvanud naised aga nutavad umbes kolm kuni neli korda kuus.Seetõttu kipuvad naised meestest sagedamini nutma, muutuma emotsionaalseks või kogema nutuhoogusid sagedamini.
Nutukriiside võimalik põhjus võib seega olla seotud hormoonide tootmisega ja erinevate inimeste vahel valitseva hormonaalse tasakaaluga. Mis puudutab meeste ja naiste erinevust, siis näiteks naistel on kõrgem prolaktiini, nutmist soodustava hormooni tase, samas kui meestel on kõrgem testosterooni tase, mis, vastupidi, võib nutmist pärssida.
Hormoonid määravad ära suure osa organismi funktsioonidest ja nende tase võib mõjutada väga erinevaid bioloogilisi protsesse. Erinevate hormoonide taset mõjutavad omakorda stress, uni, farmakoloogilised teraapiad, mistõttu nende kõikumine võib kaasa tuua äkilisi ja kontrollimatuid nutukriise. Just hormonaalsete kõikumiste tõttu kipuvad rasedad või menstruatsiooni lähedal olevad naised rohkem liigutama või nutma, rõõmu või heidutuse pärast.Raseduse nutukriise võivad soodustada ka oma keha muutumise nägemine, sünnituseks valmistumisega kaasnev stress ning ärevus ja hirmud tuleviku ja muutuste ees.
Nutukriiside taga ei peitu aga ainult hormonaalsed muutused, vaid võivad peituda ka rohkem või vähem tõsised meeleoluhäired. Sage, äkiline, kontrollimatu nutt võib olla reaktsioon liigsele stressile. Stress on keha normaalne reaktsioon igapäevastele kohustustele ja aitab hoida vaimu ja keha erksana ning valmisolek igapäevaelule vastu astuma. Liigne stress võib aga viia ärevuse tekkeni – seisundini, mis ei lase sul oma päevi täisväärtuslikult ja rahuldav alt elada. Ärevus tekitab tegelikult erutust, keskendumatust, pinget ja tekitab liialdatud hirme ja muresid, une- ja seedeprobleeme ning nutukriise. Tegelikult tekitab ärevus sind väsinuna ja energiavaesena ning samal ajal häirib und.Sellises olukorras on kerge jõuda kurnatuseni, millega kaasnevad intensiivsemad ja sagedasemad nutukriisid.
Teine nutuhoogudeni põhjustav seisund on kahtlemata depressioon. Depressioonis olemine ei tähenda kurbust: see on haigus, mille diagnoosib arst ja mis põhjustab rea enam-vähem kergeid sümptomeid, olenev alt sellest, kas põete kerget või rasket depressiooni. Lisaks ärevusele, ärrituvusele ja vähesele keskendumisvõimele toob depressioon kaasa apaatia, huvipuuduse isegi meeldivate asjade vastu, korduvad surma- või enesetapumõtted, söögiisu ja uneharjumuste muutused. Kui kardate põdeda depressiooni, on oluline pöörduda psühhoterapeudi poole, mõtlemata sellele, et kõik möödub spontaanselt: arvestades, et enamikul depressioonis inimestel on tänu ravile palju paranemist, on parem mitte oodata ja rääkida sellest niipea kui võimalik.
Lõpuks veel üks nutuhoogude põhjus võib olla bipolaarne häire, seisund, mis aga viib ka muude tõsisemate sümptomite tekkeni, nagu hallutsinatsioonid, äärmuslikud ja ettearvamatud meeleolumuutused, mille käigus vahelduvad hetked või perioodid sügava heidutuse ja kurbuse hetked ja perioodid.
Mida teha, et rahuneda
Nagu nägime, võivad nutuhoogude põhjused olla erinevad ja üksteisest väga erinevad. Et hinnata, miks te äkitselt ja kontrollimatult nutte, peate hindama oma olukorda võimalikult objektiivselt, küsides end alt ja analüüsides kriisiga kaasnevaid tundeid, mis toimub enne ja pärast, kui sageli see juhtub ja kas teil on peale nutmise muid sümptomeid. . Kui te ei suuda mõista oma nutuhoogude päritolu või ei suuda hinnata muid sümptomeid, aitab spetsialisti konsultatsioon kindlasti selgusele jõuda.
Aga mida teha vahepeal, kui avastad end nutmas ja ei suuda lõpetada? Esimese asjana tuleb hingata sügav alt sisse, umbes kolm sekundit sisse ja veel kolm sekundit välja hingata. See aitab aeglustada südamelööke, vaigistada emotsioonide tormi ja järelikult ka pisaraid.Sel hetkel võid juua klaasi vett ja proovida keha lõdvestada: istudes või lamades lõdvendad pea, kaela, näo ja seejärel kogu keha lihaseid õlgadest jalgadeni, lastes sõna otseses mõttes lahti.
Nendest väikestest nippidest võib piisata, et rahuneda, kui te ei suuda nutmist lõpetada, kuid kriis võib varsti tagasi tulla, nii et sellest ei piisa. Negatiivsete mõtete ja emotsioonide peletamiseks peaksite tähelepanu kõrvale juhtima, isegi mõeldes millelegi tühisele või naljakale episoodile. Tundub võimatu, kuid pärast nutuhoogu pole raske naeratada ega naerda, vähendada mõtteid ja emotsioone ning rahuneda. Kuid olge ettevaatlik, et mitte alahinnata võimalikke põhjuseid, mis nutmist esile kutsuvad: probleemi lõplikuks või igal juhul püsivaks lahendamiseks on vaja analüüsida selle põhjuseid ja selle nimel tööd teha. Ülemäärase stressi, väsimuse, ärevuse, depressiooni ja muude olukordadega tuleb tegeleda, et end hästi tunda ja nutuhoogusid ära hoida.